Selle loo aluseks on tüüpiline olukord: peres on koolilaps ja töölaud on juba enne septembrit paberitest, pliiatsitest ja juhuslikest märkmepaberitest kirju. Eesmärk on teha ostud nii, et midagi olulist ei puudu, samas ei tekiks üleliigseid dubleeringuid. Lähenen sellele end-user vaatenurgast, nagu ma ise korraldaksin käigu kirjatarvete poodi.
Alustan alati olemasoleva inventuuri jaotamisest kolme hunnikusse: “kasutatav”, “vajab täiendust” ja “asendamist vajav”. See välistab olukorra, kus ostan uue komplekti markereid, kuigi sahtlis on juba kasutamata pakend. Hea on panna kirja ka tarbimiskiirus, näiteks kui tihti pastakas otsa saab või mitu liimipulka tavaliselt semestris kulub.
Seejärel koostan nimekirja ainepõhiselt, mitte tootekategooria järgi. Näiteks matemaatika jaoks kirjutan eraldi: ruuduline vihik, harilik pliiats, kustukumm ja teritaja; keeleainetele: jooneline vihik, pastapliiats ja ümbrik tehtud tööde hoidmiseks. Nii on lihtsam poes kontrollida, kas igal ainesegmendil on miinimumkomplekt olemas.
Pastapliiatsite valikul olen õppinud küsima endalt kahte asja: kas kirjutan pigem kiiresti või täpselt ja kas paber on õhem või paksem. Kiireks märkmete tegemiseks sobib sageli sujuva tindivooluga mudel, kuid õhukese paberi korral eelistan peenemat joont, et vältida läbivajumist. Poes testin alati ühe joone märkmepaberil, et näha kuivamiskiirust ja käetunnet.
Pliiatsid, kustukummid ja teritajad kipuvad kaduma või purunema, seega planeerin neid väikese varuga, kuid mitte “igaks juhuks” ülemäära. Valin vähemalt ühe töökindla teritaja, mis ei murra südamikku, ning kustukummi, mis ei määriks paberit halliks. Kui laps kasutab palju pliiatsit (joonistamine, geomeetria), lisan nimekirja ka varugrafiidi või teise hariliku pliiatsi.
Värvilised markerid ja viltpliiatsid panen eraldi reale koos kasutusjuhtumiga: kas need on konspektide struktureerimiseks või käsitööks. Kui eesmärk on teksti esiletõstmine, piisab sageli paarist kontrastsest toonist, mitte suurest komplektist. Kui tegu on projektitöödega, kontrollin, et toonid kataksid nii heledaid kui tumedaid valikuid ja et korgid sulguksid kindlalt.
Käsitöö- ja hobitarbed paberil planeerin “projekti kaupa”. Näiteks kui ees on plakati tegemine, lisan: paksem joonistuspaber, liim, käärid ja vajadusel kleebised, mitte lihtsalt “käsitöötarbed”. Nii hoian kulud kontrolli all ja väldin riiulitäit materjale, mis ei sobi ühegi konkreetse töö jaoks.
Ümbrikud ja kirjakomplektid on alahinnatud, kuni tekib vajadus saata avaldus, hoida tunnistusi või koguda projektitööde tagasisidet. Lisan nimekirja mõne vastupidavama C4 või C5 ümbriku ja paar väiksemat, kui on vaja kaasa panna kirju või sedelid. Kui kasutame kodus palju paberit, võtan ka lihtsa kirjapaberi või blankettide paki, et kõik ei läheks vihikulehtede peale.